Kas oled valmis viirushaigustega võitlemiseks?

KAS OLED VALMIS VIIRUSHAIGUSTEGA VÕITLEMISEKS?
Terve inimese vastupanuvõime viirushaigustele on hea. Haigestutakse harva ning viiruse või bakteriga kokkupuutel põetakse haigus läbi kergemini. Kiire elutempo, stress, vähene uni, ebatervislikud eluviisid, mitmed keskkonnamõjutused aga nõrgestavad organismi vastupanuvõimet.

Sügistalvine periood on sobilik aeg oluliste organismi vastupanuvõimet mõjutavate tervisenäitajate kontrolliks, saamaks teada, kas  organism on valmis viirushaiguste perioodile vastu minema.
“Vereanalüüsid on üks võimalus hinnata organismi vastupanuvõimet, saamaks teada, kas toitumine on mitmekülgne ning tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinide piisava sisalduse.
 
On tõestatud, et Vitamiin D on immuunsüsteemile oluline vitamiin. Teadusartiklid kinnitavad, et Tsink ja Seleen on vastupanuvõime veatuks toimimiseks vajalikud mineraalained ning rauapuudus muudab inimorganismi viirushaigustele vastuvõtlikumaks. Kõiki neid näitajaid saab soovi korral vereanalüüsina kontrollida.
 
Sügisest saavad SYNLABi kliendid testida oma organismi vastupanuvõimet ka uue Organismi vastupanuvõimet hindava paketiga, mis koosneb 16 vereanalüüsist ja 20 minutilisest laboriarsti konsultatsioonist.

Dr Meeli Glükmann,
SYNLABi laboriarst
VITAMIIN D

D-vitamiin on vajalik immuunsüsteemi toimimiseks. Kui selle tase on piisav, on immuunsüsteem võimeline hävitama organismi tunginud haigustekitajaid. Seetõttu on D-vitamiinil infektsioone ja põletikke pidurdav toime. 

D-vitamiini saame 3 allikast: päikesest, toidust ja toidulisanditest. Valdav osa vajaminevast D-vitamiinist saadakse päikesevalgusest. Selle tagavara organismis asub peamiselt rasvkoes ja seda jagub umbes 2 kuuks. Ülekaalulistel esineb tihtipeale D-vitamiini krooniline puudus, mis tuleneb sellest, et vitamiin ei jõua rasvkoest vereringesse.

Vitamiin D mõjutab ka verehüübivust, vererõhku, närvikoe talitlust ning mõjub soodsalt veresuhkru ainevahetusele.

On leitud seoseid D-vitamiini madala taseme (< 50 nmol/l) ja vähki haigestumisega, samuti sclerosis multiplex’i, infektsioonide, kõrgvererõhktõve, diabeedi, astma, südame- ja veresoonkonnahaiguste, reumatoidartriidi jt autoimmuunhaiguste tekkega.




TSINK

Immuunsüsteemi rakud vajavad normaalseks tekkimiseks ja toimimiseks piisaval määral tsinki.

Pikaaegse tsingipuuduse mõjul võib suureneda vastuvõtlikkus viirushaigustele, esineb sagedamini külmetushaiguseid, haavad võivad paraneda halvasti, suureneb juuste väljalangemine, sõrmeküüntele tekivad valged laigud, vereringehäired (minestamiskalduvus) jm.

Tsingi madala taseme põhjuseks võib olla selle vähene sisaldus toidus, suur füüsiline koormus, stress, seedetrakti haigused, rauapreparaatide pikaaegne kasutamine, alkoholi liigtarbimine jm.

Tsink sisaldub lihas, kalas, mereandides, munas, täisteratoodetes, pähklites, rosinates, seemnetes, pärmis jm.




SELEEN

Seleen sisaldub oksüdatiivse stressi teket pidurdavate oluliste ensüümide koosseisus. See on antioksüdant, mis on vajalik immuunsüsteemi talitluseks. Pikaajaline seleenipuudus mõjub halvasti südamelihaste ja kilpnäärme tööle, põhjustab luude lagunemist, isutust. 

Inimorganismis tekib oksüdatiivne stress suitsetamise, alkoholi liigtarvitamise, keemiliste ainete ja UV kiirguse toimel, samuti põletike ning krooniliste haigusete korral. Selle tagajärjel võib tekkida enneaegne rakkude kahjustumine ja vananemine. Nõrgeneb immuunsüsteemi talitlus ja suureneb vastuvõtlikkus infektsioonidele.

Seleen sisaldub munakollases, pähklites, kalas, mereandides, lihas, seentes, brokolis, täisteratoodetes, küüslaugus, sibulas, piimatoodetes, kapsas jm.




FERRITIIN

Rauapuudus võib põhjustada erinevaid tervisemuresid ning enesetunde halvenemist. Selle tõsiseim tagajärg on rauavaegusaneemia ehk kehvveresus, mille korral on punavereliblede ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest madalam.

Rauapuudus pärsib immuunsust ja muudab organismi haigustele vastuvõtlikumaks.

Madala ferritiini põhjuseid võib olla erinevaid. Rauapuudusaneemia (iseloomulik madal hemoglobiini tase ja punavereliblede arv) on sagedaseim aneemia liik, nn latentset rauapuudust (rauavarud on vähenenud aga hemoglobiin on korras) aga 3-4x rohkem. Selle sümptomiteks on väsimus, füüsilise koormuse taluvuse ja töövõime langus, kahvatus, tähelepanuhäired, ärrituvus, nn „rahutud jalad“, naha, küünte, juuste kehv seis jm.




ORGANISMI VASTUPANUVÕIMET HINDAV PAKETT
Koosneb 16 vereanalüüsist ja 20-minutilisest laboriarsti konsultatsioonist ning annab ülevaate organismi vastupanuvõimest infektsioonidele, sh viirushaigustele.

Saad vastuse järgmistele küsimustele:
  • Kas minu organism on valmis erinevate viirushaigustega võitlemiseks?
  • Mis on võimalikud põhjused sellele, et olen tihti haige?
  • Kas vähene uni, stress, tempokas elustiil, dieedid või ülekaal on mõjutanud minu organismi vastupanuvõimet?
  • Kas vajalike vitamiinide ja mineraalainete sisaldus organismis on immuunsüsteemi toimimiseks piisav?
  • Kas elu jooksul põetud haigused on mõjutanud minu organismi kaitsevõimet?
  • Kas minu organismi vastupanuvõimet mõjutavate vererakkude üldine sisaldus veres on korras?
  • Kas olen paranenud korduvalt läbipõetud infektsioonidest?
  • Kas peaksin tarvitama lisapreparaate oma immuunsuse toetamiseks?
  • Kuidas saaksin parandada toitumist ja elustiili, et toetada immuunsüsteemi ja olla terve?




KUIDAS HOIDA END TERVENA JA IMMUNSÜSTEEM VASTUPANUVÕIMELINE?

Esmane võimalus oma immuunsust kaitsta on valida tervislikud eluviisid. See on parim, mida võid oma immuunsussüsteemi tugeva ja tervena hoidmiseks loomulikul viisil teha. 


Immuunsüsteem toimib paremini, kui: 
  • Sa ei suitseta
  • Sinu toidulaual on rohkesti puu- ja köögivilju. Eesti toitumis- ja liikumissoovituste* alusel tuleks süüa puu- ja köögivilju ning marju päevas kokku vähemalt 700 g, et saada toiduga kätte vajalikud vitamiinid ja mineraalained.
  • liigud regulaarselt
  • säilitad normis kehakaalu
  • loobud alkoholist või tarbid seda minimaalselt
  • tagad piisava ööune
  • püüad maandada stressi 
  • pesed sageli ja korralikult käsi
*Allikas: Eesti toitumis- ja liikumissoovitused
OLE KEHALISELT AKTIIVNE

Regulaarne liikumine ja trenn on tervisliku eluviisi alustala. See parandab südame-veresoonkonna tööd, alandab vererõhku, aitab hoida kehakaalu kontrolli all ning toetab organismi erinevate haiguste riskide vähendamisel.
 
Tervisespordi harrastajad, kelle füüsiline koormus on mõõdukas, on reeglina tervemad ja haigestuvad harvem kui need, kes sporti ei tee. Treeningul paraneb kudede verevarustus, mis aktiveerib ka immuunsüsteemi ning organism on haigustekitajate suhtes vähem vastuvõtlik. Füüsiline koormus vähendab rasvkoe hulka ning krooniliste põletikuliste haiguste tekkevõimalust.

Spordiharrastajatel on oluline meeles pidada, et krooniline füüsiline ülekoormus kurnab immuunsüsteemi, mistõttu nt tippsportlastel esinev sageli külmetushaiguseid (nt ülemiste hingamisteede infektsioone).